Portree kujutavas kunstis. Eesti erakogude põhjal

17. september 2011 – 05. veebruar 2012
Mikkeli muuseum

 

Näitus “Portree kujutavas kunstis. Eesti erakogude põhjal” küsib ja (ehk) vastab mitmele küsimusele alates sellest, miks peaks tänapäeval keegi portreesid koguma, mis tüüpi portreesid kogutakse ja mida need võivad praegu vaatajale öelda, kuni põhimõttelise küsimuseni, kas on võimalik tõsiseltvõetav portreekunst ka kaasajal?

portree-1

Näituse keskmes on inimene – portreel kujutatud inimene, portreed maalinud inimene, portreekunsti koguv inimene. Ja päris keskel nähtamatuna on näitust vaatav inimene, kelle pilgu läbi moodustub iga kord uus tervik ja tekivad uued vastused uutele küsimustele.

portree-2

Portree on üks vanimaid kunstiliike, mille funktsioonid on alati olnud seotud mälu, võimu, staatuse, aga ka tunnete maailmaga. Ametlik valitseja portree tähendas kas võimu kohalolekut või truualamlikkust; esivanemate portreedegalerii rõhutas suguvõsa väärikust või konstrueeris seda; uhkes mundris ja kõikide autasudega sõjamehe või riigiametniku pilt kuulus kohustuslike kihistunud ühiskonna rituaalide hulka; armsama portree oli meenutuseks kallist inimesest; kunstniku eneseotsingute väljundiks võis olla autoportree jne. Inimese kujutis võib olla ka üldistatud nähtuse või idee kehastuseks, sümboliks.

portree-3

Inimene on keeruline aines kujutamiseks, kuna tema puhul peab kunstnik arvestama mitte ainult objekti välise ilme ja oma kunstnikuloomusega, vaid ka modelli ja kogu ühiskonna ootuste ja tõekspidamistega. Seetõttu võibki portreede abil mingil määral tundma õppida mitte ainult kujutatut, vaid ka selle aja kultuuri tervikuna. Antud näituse puhul kõnelevad teosed lisaks ka nende praegustest omanikest, nende maitse-eelistustest ja huvidest.

portree-4

Kuid see kõik ei vasta küsimusele, miks inimesed tänapäeval koguvad vana, st endaga isiklikult mitte seotud portreekunsti. Esmapilgul võib see soov – ümbritseda end võõraste inimeste piltidega – tunduda raskesti mõistetav. Kogujatega lähemalt tutvudes võib välja tuua mitu põhjust, miks portreesid omandatakse. Esiteks tuleb öelda, et enamikel juhtudel moodustavad portreed vaid teatud ja mitte suurima osa kogust ning siis on soetamise motiiviks sageli kunstniku nimi (ükskõik milline kuulsa või kogumise objektiks oleva kunstniku teos on kogu väärikaks täienduseks). Teiseks, esteetiliseks põhjuseks on portree maaliline kvaliteet, isegi kui autor on teadmata, võib teos võluda oma meisterliku teostusega. Osad kollektsionäärid koguvad teatud inimgruppide (sõjaväelased, lapsed, heliloojad, näitlejad jne) portreesid. Viimasena nimetaks kõige pühendunumaid portreede kogujaid, neid, kelle jaoks on kõige otsustavam isiklik side ja suhe portreega. See peab hinge minema ja siis saab portreest sõber ja mõttekaaslane, vahest ka iseenda alter ego.

portree-5

Näitusel on väljas portreed erinevatest erakollektsioonidest, ja nende kogumisel on omanikud lähtunud erinevatest ajenditest. Kuraatori valiku juures oli oluline teose kunstiline kvaliteet, mitme puhul ka tähendus omaniku jaoks. Kuna ükski esitatud portreede kogudest ei moodusta omaette tähendusega tervikut, on portreed grupeeritud liikide kaupa. Koos on seisuslikud esindusportreed, kunstnike autoportreed ja loovisikute kujutised, eraldi grupi moodustavad portreed-üldistused, kus konkreetsest isikust tähtsam on inimtüüp või idee, mida kunstnik tahtis jäädvustada. Arvukatel naisportreedel saab jälgida iluideaali ja (mees)kunstniku suhtumise muutumist modelli alates 19. sajandi algusest kuni 20. sajandi esimese pooleni. Kogujate jaoks olulisemate või kuraatori suuremat tähelepanu äratanud teoste kohta on lisatud mõningad lood, mis aitavad paremini mõista portree kogujat, loojat, modelli või ajastut.

Aleksandra Murre

Kadrioru kunstimuuseumi kuraator