Portselanist rahvas

12. mai – 1. oktoober 2006
Mikkeli muuseum

 

Näitusel ekponeeritavad etnograafilised ja olustikulised figuurid moodustavad koos suure kirju koosluse – hapra ja peene, kuid samas ka elujõulise ja rõõmsa portselanist rahva.

portselanist-rahvas-1

Portselani hakati Venemaal tootma Lääne-Euroopa eeskujul XVIII sajandi keskpaigas. Juba 1760. aastatel, Katariina II valitsemisaja alguses võeti tootmisse esimesed etnograafilised Vene impeeriumi rahvuseid kujutavad portselankujude sarjad. Neid valmistas Vene esimene portselanitootja Peterburi Keiserlik Portselanimanufaktuur ning näituse vanimad teosed – laplase kuju sarjast “Venemaa rahvad” ning pealinna rahvatüüpe kujutavad figuurid sarjast “Kaupmehed ja käsitöölised” pärinevad just sellest ajast.

portselanist-rahvas-2

Enamik näituse eksponaate pärineb Venemaa tähtsaimast eraportselanimanufaktuurist, mille asutas inglane Francis Gardner 1767. aastal Moskva lähedal Verbilkis. Oma kvaliteedilt ei jäänud selle ettevõtte tööd alla keiserliku vabriku toodetele. XIX sajandil olid Gardneri vabriku populaarsemateks teosteks vene talurahva teemalised pisiskulptuurid. Sajandi alguse graatsilised figuurid põhinesid tihti väljaande “Võlulatern” (1817) gravüüridel, näiteks “Naine puuviljakorviga”, “Naine kalaga”, “Pagaripoiss koogiga” (Kadrioru Kunstimuuseum).

portselanist-rahvas-3

Omaette rühma moodustavad 1880. aastatest pärinevad talurahvast kujutavad Gardneri biskviitportselani kompositsioonid, mis sajandi alguse töödest erinevad realistlikuma kujutamisviisi ja mitmefiguurilisuse poolest. Näidatud on taluinimesi töötamas, samuti mitmesuguseid rahvatüüpe ning perekondlikke stseene. Oma temaatika poolest on neil biskviitgruppidel palju ühist tolleaegse vene žanrimaaliga.

portselanist-rahvas-4

Talupojatemaatika kajastub ka teiste Venemaa eraportselanimanufaktuuride nagu Popovi ja Miklaševski figuurides. Neist eriti Popovi vabriku tööd paistavad silma oma kvaliteedi poolest ning sarnanevad paljus Gardneri skulptuuridega.

Väga iseloomulik teema Gardneri vabriku toodangus oli mitmesuguste rahvuste kujutamine. XIX sajandi alguse figuurid on elegantselt modelleeritud, näiteks “Ungarlane” või “Kirgiis” (mõlemad EKM). Sajandi lõpu biskviitfiguure nagu “Eestlased” (TLM), “Kološi mees” (EKM), “Kirgiisid” (NM) jt. iseloomustavad detailselt väljamaalitud rahvarõivad. Eeskujudeks nende loomisel olid gravüürid T. de Pauly 1862. a. ilmunud etnograafia-alasest raamatust “Le Peoples de la Russie” (Venemaa rahvad).

portselanist-rahvas-5

Portselan, ehk nagu seda Euroopas kutsuti – “valge kuld”, on peen ja kallihinnaline materjal ning seostub pigem sõnaga “aadel” kui “rahvas”. Aga ometi moodustasid portselanist rahvuseid ja lihtrahvast kujutavad figuurid märkimisväärse osa tsaari Venemaa portselanitehaste toodangust juba alates 18. sajandi lõpust.

Kujukesed peegeldavad nende loomisaegset elu, olustikku ja inimeste väljanägemist, kuid loomulikult teevad nad seda väga dekoratiivselt, kaunilt ja pühapäevalikult. “Peeglisse” tähelepanelikumalt vaadates näeme ilusate rahvarõivastes nukkude taga impeeriumi ideoloogiamasinat, sest mida muud said tähendada rohkearvulised kujude sarjad “Venemaa rahvad” kui mitte “rahvaste sõpruse”, Vene impeeriumi kui alistatud väikerahvaste “valgustaja” ja “õnnistaja” ideed. Seda täiendavad vene talupoegi, kaupmehi ja käsitöölisi kujutavad pisiskulptuuride sarjad, millest võib välja lugeda kõrgema seltskonna (oli ju portselankujude kogumine taskukohane vaid neile!) huvi rahvaelu vastu, mis haakub hästi 18. sajandi lõpu valgustuslike ideede ja alates 19. sajandi keskpaigast hoogu võtva rahvusluse ideoloogiaga.