fbpx

Otsing

Eesti mütoloogiline muinasmaailm Kaljo Põllu loomingus 15.11.2018 – 17.02.2019

Okuni pühamu, Jaapan
Kaljo Põllu. Päikesevene. Sarjast „Kodalased“. 1974. Eesti Kunstimuuseum
Kaljo Põllu. Päikesevene. Sarjast "Kodalased". Detail. 1974. Eesti Kunstimuuseum
Näitus

Eesti mütoloogiline muinasmaailm Kaljo Põllu loomingus

Jaapanis, Okuni pühamus avati laiahaardeline Kaljo Põllu (1934–2010) loomingu näitus.  Näitus oli osa Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva rahvusvahelisest programmist.

Eesti Kunstimuuseumi ning Jaapanis Okuni pühamu, Saku linna ja Saku Linna Kaasaegse Kunsti Muuseumi koostöös valminud erakordne väljapanek avas sugestiivselt eestlaste esivanemate mütoloogilist muinasmaailma ning eesti legende, uskumusi ja loodustunnetust.

Kaljo Põllu on üks silmapaistvamaid eesti kunstnikke ning soome-ugri ja Põhjala rahvaste maailmapildi ja muinasmüütide mõtestajaid visuaalses keeles. Tema tegevus kunstiõppejõuna ning eesti ja soome-ugri rahvapärandit uurivate teadusekspeditsioonide juhina on tugevalt mõjutanud Eesti kunstielu. Metsotinto tehnikat ja selle mõjusust kasutades on kunstnik loonud jõulise isikupärase käekirjaga mahukad graafikasarjad „Kodalased“, „Kalivägi“, „Taevas ja maa“, „Eesti maastikud“ ja „Kirgastumine“. Jaapanis toimuva näituse tuumiku moodustab valik nende sarjade töödest. Oma teostes jutustab Põllu lugusid esivanemate maailmapildist, legendidest, jumalate ja inimeste suhetest, maailma loomisest, müütilistest tootemloomadest ning looduse vägevusest. Eesti mütoloogia ja loodustunnetusega – kõige sellega, mis on olnud Kaljo Põllu loomingu inspiratsiooni aluseks –, leidub sarnasusi ka Jaapani muistsetes uskumustes.

Näituse avamisel Okuni pühamus esines rahvusvaheliselt tunnustatud jaapani muusik Kuniko Katȏ, kes on teinud koostööd Arvo Pärdiga ja loonud esimesena löökpilliseadeid mitmetele tema tuntud teostele. Kontserdil kõlasid Pärdi „Cantus Benjamin Britteni mälestuseks“ ja „Spiegel im Spiegel“, aga ka Peep Sarapiku „ Ta lendab mesipuu poole“.

6. sajandil rajatud Okuni pühamut võib nimetada üheks jaapanlaste kultuurilise identiteedi alustalaks. Pühamu kanda on oluline roll pärimuskultuuri, sealhulgas traditsioonilise kunsti ja mitmete klassikaliste etenduskunstide ning unikaalsete rituaalide säilitamisel. Nagano prefektuuris asuva Saku linna sõpruskoostöö Eestiga ja siinse Saku linnaga on kestnud kokku juba üle kümne aasta. Saku linnas Naganos tegutseb äärmiselt aktiivne Jaapani-Eesti sõprusühing ja huvi Eesti kultuuri vastu on suur.

Sama näitust eksponeeriti Jaapanis ka Saku Linna Kaasaegse Kunsti muuseumis 08.03.–14.04.2019.

Näitusega kaasnes rikkalikult illustreeritud kataloog jaapani ja inglise keeles.

Kuraatorid: Kersti Koll (Eesti Kunstimuuseum) ja Taimi Paves (Ars Orientalis)
Kujundaja: Villu Plink
Graafiline disain: Külli Kaats

Toetajad: Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Suursaatkond Jaapanis
Täname: Eesti Rahvusraamatukogu, SA Kunstitaristu

Vaata ka Adamson-Ericu muuseumis toimunud samanimelise näituse lehte.