Vene ikoonid. Gunnar Savisaare kogu

07. mai – 04. september 2011
Mikkeli muuseum

 

Näitus tutvustab paremikku Gunnar Savisaare ikoonikollektsioonist (16.–20. sajand), kuhu kuuluvad nii tuntud ikonograafiaga pühapildid kui ka haruldase süžeega ikoonid. Näha saab tuntud Vene ikoonimaali koolkondade näiteid – Moskva, Jaroslavli, Mstjora, Palehhi jt, samuti Peipsi vanausuliste ikoone. Näitus kuulub Mikkeli muuseumi väljapanekute sarja, mis tutvustab erakogusid Eestis.

savisaare-kogu-1

“Ikoon on loodud palve jaoks, hardaks ees-seismiseks, aitamaks inimesel palves ühineda Jumalaga – see on Jumala lihakssaamise tunnistus. Kunstiteadlase ja palvetaja lähenemine ikoonile ei ole kaugeltki sama: ikoon pole vaid esteetiliseks vaatlemiseks. On liiga piiratud näha ikoonis vaid üht rahvakunsti liiki, üht kunstimälestist.”

Zinon Teodor “Ikoonimaalija vestlused” (Беседы иконописца,1997)

Eeltoodud mõtteavalduse valguses võib tunduda, et ainuüksi sõnapaar “ikoonide näitus” on vastuoluline ja põhimõtteliselt ühildamatu, kuid on üldteada, et juba ammu pühendatakse kõikjal maailmas ikoonidele arvukalt näitusi ja isegi terveid muuseume.

savisaare-kogu-2

Üle-eelmise sajandi lõppu võib pidada murdepunktiks, mil suhtumine vanavene kunsti hakkas muutuma. See oli aeg, kui vanu ikoone hakati tajuma esteetiliselt ja vaimselt täiuslike kunstiteostena ning nende imetlemises ja uurimises nähti võimalust, mille abil vene rahvuslikku ajalugu ja vaimsuse lätteid paremini mõista. Samas inspireerisid vana kaanoni järgi maalitud ikoonid mitmeid modernistlikke kunstnikke uue kunstikeele loomisel.

savisaare-kogu-3

Kunstikogujad ja nendega seotud restauraatorid olid esimeste hulgas, kes “avastasid” ikoonid, mõjutades seeläbi oluliselt ikoonimaali pärandi saatust. Kollektsionääride algatusel hakati järjest enam koondama ikoone nii era- kui ka avalikesse kogudesse. Ühest küljest päästis kollektsioneerimise objektiks muutumine hulganisti ikoone – need toodi mahajäetud kirikutest ja lagunevatest majadest välja, korrastati ning säilitati hoolega. Samas viis see ikoonid nende loomulikust kontekstist eemale, võttis ära algse funktsiooni ja sageli tähendas see ikoonide jaoks drastilisi muutusi või isegi hävingut. Šedöövrite otsinguil pesti sajad ikoonid täielikult maha, lootes pealmiste maalikihtide alt vanu ja väärtuslikumaid pühapilte leida. Ikoonide asukoha muutumisega teisenes ka nende funktsioon – kummardatud pühapildist ja kirikliku liturgia osast sai intellektuaalse uurimise ja materiaalse omandamise objekt. Teisalt aitas revolutsioonijärgsetel aastakümnetel just kogumine paljusid mälestisi hävingust säästa.

savisaare-kogu-4

Aja jooksul laienes uurijate ja kogujate huvi ka hilisematele ikoonimaali perioodidele, sest igaüks neist kannab endas oma aja väärtusi ja vaimsust, mis teeb kõik ikoonid järgnevate põlvkondade jaoks võrdselt oluliseks.

Ikoonide kollektsioneerimine jätkub ning isegi Eestis on mitmeid tähelepanuväärseid kogusid, mille tunnistajaks on ka käesolevad näitused: üks neist siin, Mikkeli muuseumis, teine Kadrioru lossis.

Näitus “Vene ikoonid. Gunnar Savisaare kogu” jätkab Mikkeli muuseumi näituste sarja, mis tutvustab kaasaegseid ja ajaloolisi erakogusid. Tegemist on esimese nii ulatusliku väljapanekuga koguja Gunnar Savisaare huvitavast ja rikkalikust kogust. Kollektsiooni kuuluvad nii näited kuulsatest ikoonimaalimiskeskustest – Moskvast, Jaroslavlist, Palehhist, Mstjorast ja mujalt – kui ka väiksemate lokaalsete meistrikodade tööd. Koguja erilise huvi objektiks on haruldase süžee ja ebatavalise ikonograafiaga ikoonid 17.–20. sajandini. Eraldi grupi moodustavad Balti vanausuliste ikoonid.

Gunnar Savisaare kogu kujunemine selgepiiriliseks kollektsiooniks algas vaid mõne aja eest, mistõttu on ikoonid näitusel esitatud mitte nende olulisuse järgi kollektsionääri jaoks, vaid rühmitatuna ikonograafilise printsiibi alusel. See peaks aitama vaatajal materjali paremini hoomata. Väljapanekut alustab Kristuse ikoonide rida, seejärel Jumalaema erinevad ikoonitüübid, millele järgnevad kirikupühade ja üksikute pühakute või prohvetite ikoonid. Selgitavates tekstides on ära toodud põhiandmed ikoonide sisu ja vormi kohta, eesmärgiga aidata ettevalmistamata vaatajal ikooni keelt mõista ja lugeda.

Aleksandra Murre

näituse kuraator