Kunstikogumine Venemaal 20. sajandi teisel poolel: traditsiooni lätted, olulisemad nimed ja kogumise suunad
Loeng „Kunstikogumine Venemaal 20. sajandi teisel poolel: traditsiooni lätted, olulisemad nimed ja kogumise suunad“ avab loengusarja „Kunstikogumine 20. sajandil“, mis on seotud Mikkeli muuseumi näitusega „Tagasitulek. Jakov Rubinšteini kunstikogu“.
Loeng on vene keeles. Lektor Ksenija Remezova
Kunstiteoste kogumine algas Venemaal 17.–18. sajandi vahetusel, kuid selle nähtuse hoogne areng toimus alles 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses, kui tormiliselt uuenes ja arenes ka kunst ise. Kunstikogumisest on tänapäeval saanud aktuaalne ja oluline uurimisobjekt ning paljude näituste teema kogu maailmas. Eestis annab sellest tunnistust käesolev Jakov Rubinšteini kogu näitus ja Mikkeli muuseumi näitusetegevus laiemalt. Sarja „Kunstikogumine 20. sajandil“ esimeses loengus tuleb juttu kunstikogumise traditsioonidest Venemaal 20. sajandil, kuid peamine rõhuasetus on just sõjajärgsel perioodil, kui kunsti kollektsioneerimine muutus mitmete teadlaste, arstide ja akadeemikute teiseks elukutseks. Tänu nende keerulise ja ohtudega seotud töö tulemusena kujunenud silmapaistvatele kogudele on 20. sajandi kunstipärand palju täielikum ja mitmekülgsem ning need teosed on leidnud koha nii suurte muuseumide püsiväljapanekutes kui ka paljudel näitustel.
Ksenija Remezova on kunstiteadlane, vene avangardi uurija, näituste kuraator, samuti tegeleb ta aktiivselt kunstiajaloo õpetamisega eri vanuses lastele ning on kirjutanud mängulise lasteraamatu kunstist „Kihutav rong nimega Avangard“. Ta on lõpetanud kunstiajaloo eriala Peterburi Euroopa Ülikoolis. Remezova on koostanud mitmetele Peterburi suurtele muuseumidele haridusprogramme lastele ning töötanud kuraatorina suurimas Peterburi eragaleriis, kus koostas mitmeid erakogude näitusi. Praegu elab ja töötab Tallinnas.
Galerii
