fbpx

Otsing

Salongiõhtu: Elisabet Reinsalu ja Kristers Mārtiņš Šīmanis 22.04.2023 | 16.00

Kadrioru kunstimuuseum
Täispilet: Kadrioru kunstimuuseum
12 €
  • Perepilet: Kadrioru kunstimuuseum
    24 €
  • Sooduspilet: Kadrioru kunstimuuseum
    8 €
  • Toetajapilet: Eesti Kunstimuuseum
    20 €
Salongiõhtu esinejad Kristers Mārtiņš Šīmanis ja Elisabet Reinsalu
Kontsert
Teemaüritus

Salongiõhtu: Elisabet Reinsalu ja Kristers Mārtiņš Šīmanis

Ühekordse salongiõhtu raames esinevad koos näitlejanna Elisabet Reinsalu ja muusik Kristers Mārtiņš Šīmanis. Salongiõhtu on osa Mikkeli muuseumi näituse „Tagasitulek. Jakov Rubinšteini kunstikogu“ finissage’i programmist, kuigi leiab aset mitte näitusesaalis, vaid avaramates lossi ruumides. 

Üritus toimub Kadrioru kunstimuuseumis

Elisabet Reinsalu (Tallinna Linnateater)
Kristers Mārtiņš Šīmanis (tšello, Kremerata Baltica)

Elisabet Reinsalu loeb Jakov Rubinšteini vennatütre Dagmar Normeti mälestusteraamatuid ning Kristers Mārtiņš Šīmanise esituses kõlab J. S. Bachi, M. Weinbergi ja F. Chopini muusika tšellole.

Elisabet Reinsalu on mitmete auhindadega pärjatud Eesti teatri- ja filminäitleja, kes lõpetas 2002. aastal Eesti Muusikaakadeemia Kõrgema Lavakunstikooli (juhendaja: Elmo Nüganen) ning töötab samast aastast Tallinna Linnateatris näitlejana.

Kristers Mārtiņš Šīmanis on õppinud tšellot Jazeps Vitolsi nimelises Läti Muusikaakadeemias Diana Ozoliņa juures. Ta on osalenud paljudel konkurssidel ning meistriklassides. Ta on mänginud kammerorkestris Sinfonietta Riga, Läti Rahvuslikus Sümfooniaorkestris ning teistes orkestrites üle Euroopa. Alates 2019. aastast on ta Kremerata Baltica liige.

Jakov Rubinštein (1900, Varssavi – 1983, Moskva) kuulub nõukogude perioodi teedrajavate kunstikogujate põlvkonda, kes alustasid kogumist keerulistel stalinismi aastatel ja kelle eeskujul hakkas kunstikogumine 1960. aastatel laiemalt levima. Tema 25 aasta jooksul kujunenud kollektsioon oli nõukogude perioodil üks silmapaistvamaid 20. sajandi esimeses pooles Venemaal ja Ukrainas elanud kunstnike loomingule keskenduvaid erakogusid. Tallinnaga sidusid teda perekondlikud sidemed. Ta vend asus Eestisse elama juba 1920. aastate alguses ning pärast II Maailmasõda sai Moskvas elanud Rubinštein kohtuda taas venna ja tema perega (eelkõige vennatütre Dagmar Normetiga), suvitada Käsmus ja Pärnus.