Kügelgenid. Ühe baltisaksa perekonna lugu
Näitus tutvustab Kügelgenide suguvõsa tuntumaid liikmeid nii läbi nende loomingu kui nendega seotud esemete. See on teekond, mis saab alguse 1798. aastal Eestis, kui siia saabusid Saksamaalt kaks kunstnikust venda, ning lõpeb 1980. aastatel, mil Saksa DV-s sai kirjanikuna tuntuks Bernt von Kügelgen (1914–2002). 19. sajandi pigem rahulikele aegadele järgneb suguvõsa ajaloos turbulentne periood, kui revolutsiooni ja kahe maailmasõja keerises kaotatakse nii oma vara, staatus kui ka kodumaa ning asutakse üles ehitama uut elu Saksamaal.
Kuus Kügelgeni on jätnud sügava jälje Eesti kunsti, peegeldades stiilide vaheldumist klassitsismist sümbolismini. Nendeks on näitusel käsitletava suguvõsa haru rajajad portretist ja ajaloomaalija Gerhard Franz (1772–1820) ning maastikumaalija Karl Ferdinand (1772–1832), kes panid aluse uuel tasemel professionaalsele kunstile Eestis, nende pojad Wilhelm (1802–1867) ja Constantin (1810–1880) ning lapselapsed Sally (1860–1928) ja Erich (1870–1945).
Kuid Kügelgenide suguvõsast pärineb teisigi, eelkõige Saksamaal tuntud inimesi. Üks neist on antroposoofiline pedagoog, Waldorfi pedagoogika arengule palju kaasa aidanud Helmut von Kügelgen (1916–1998), teine vitamiinipuudust uurinud arst Constantin Franz (Kai) von Kügelgen (1880–1926). Seewaldi vaimuhaiglat juhatanud psühhiaater Ernst von Kügelgen (1871–1948) oli seevastu oma patsiendi, eesti maalikunstniku Paul Burmani raviarst ja toetaja. Nimetamata ei saa jätta ka ühe kõige olulisema Venemaal ilmunud saksakeelse väljaandega St. Petersburger Zeitung seotud ajakirjanikke: Paul von Kügelgeni (1843–1904) ja tema mantlipärijat, poeg Siegwartit (1875–1952).
Sõna valdamine polnud võõras teistelegi suguvõsa liikmetele – arst Constantin Franz ehk Kai andis välja oma luulekogu, „sotsialistlikku“ kirjanikku Bernt von Kügelgeni sai eespool juba mainitud. Kõige tuntum kirjamees on siiski kunstniku ametit pidanud Wilhelm, kelle „Vana mehe noorusmälestused“ annab elava ja ülevaatliku pildid vararomantismi ajajärgu vaimu- ja eraelust. Just need omadused tegid teosest raamatu, mis vähemalt Teise maailmasõja puhkemiseni pidi olema igas korralikus saksa kodus!
Nii et mitte ainult kunstnikest Kügelgenide, vaid kogu nende suguvõsa lugu on osa baltisaksa kultuuri eri tahkude peegeldusest 19. sajandi algusest kuni 1980. aastateni.
Kuraatorid: Anu Allikvee, Matthias Donath
Näituse kujundus: Mari Kurismaa
Graafiline disain: Mari Kaljuste
Koordinaator: Aleksandra Murre