Ilus, elus meri
Eestlastele on meri alati olnud tähtis. Uutes muuseumitundides käsitlemegi mere rolli meie elus. Uurime toiduahela peamisi lülisid ja inimese panust mereelustiku jätkusuutlikkuse tagamisse. Õpime tundma meres leiduvaid objekte ja materjale ning määratleme, kas need on loodusele kasulikud või mitte.
Saame teada, millised teadmisi ja oskusi vajasid meremaalijad minevikus ning milliseid värvitoone nad mere kujutamisel kasutasid. Mängulisel teel õpime ära kompassi kasutamise ilmakaarte määramiseks.
Tunni lõpus valmib õpilaste koostöös mereteemaline installatsioon, kuhu paigutame ujuma oma käega origamitehnikas valmistatud paadid.
Märksõnad: Eesti kunst, meremaal, perspektiiv, loodushoid, toiduahel, ilmakaared, kompass, värvitoonid.
Muuseumitunnis osalenud õpilane:
- kirjeldab kunstiteose vaatlemisel tekkinud isiklikke seoseid;
- eristab sinise värvi erinevaid toone;
- eristab meres leiduvaid elus ja eluta objekte ja materjale;
- toob näiteid elusorganismide tähtsuse kohta looduses ja inimtegevuse mõjust loodusele;
- oskab kasutada kompassi;
- valmistab origamitehnikas paadi.
Muuseumitund lõimib kunsti ja loodusõpetust.
Muuseumitund toetab põhikooli riikliku õppekava üldpädevusi:
- suutlikkust tajuda ning väärtustada oma seotust looduse mitmekesisuse ja kultuuripärandiga;
- suutlikkust väärtustada loomingut ja kujundada ilumeelt;
- suutlikkust kasutada õpitut eri olukordades ja seostada omandatud teadmisi varem õpituga;
- suutlikkust esitada ning põhjendada oma seisukohti selgelt, asjakohaselt ja viisakalt;
- suutlikkust ideid luua ja ellu viia, kasutades omandatud teadmisi ning oskusi erinevates elu- ja tegevusvaldkondades.
Muuseumitund kestab 90 minutit.
Tundi saab tellida eesti ja vene keeles.
Eel- ja järeltegevused
Eeltegevus
- Maalige akvarellidega merd. Tehke näitus, vaadake üksteise pilte ja arutage, kelle akvarellil on meri tüüne või kelle meri mässab. Milliseid värvitoone kasutasite mere kujutamisel? Kas keegi kasutas ka rohelist või punast värvitooni?
Järeltegevus
- Jalutage mererannas ja korjake rannast kolm eset, mis loodusesse ei kuulu. Viige esemed kooli ja arutage, miks need esemed ei tohiks rannas olla. Kas neist saaks valmistada midagi kasulikku?
-
Galerii
1 / 11Kaljo Põllu (1934–2010). Tahtepingutus. 2003. Õli. Tiit Pruuli kogu Tõnis Laanemaa (1937). Tallinna kalasadam. 1965. Tempera, guašš. Tiit Pruuli kogu August Künnapu (1978). Oktoober. 2018. Akrüül. Tiit Pruuli kogu Amandus Adamson (1855–1929). Aurulaev tormisel merel. 1900–1910 (?). Õli. Tiit Pruuli kogu Eerik Haamer (1908–1994). Portugali rannik. 1961–1962 (?). Õli. Tiit Pruuli kogu Aili Vint (1941). Pärast tormi. 1984. Õli. Tiit Pruuli kogu Uno Roosvalt (1941). Viinistu motiivid. 2013. Õli, akrüül. Tiit Pruuli kogu Boris Ottenberg (1891–1946). Puri. 1946. Õli. Tiit Pruuli kogu Nikolai Kormašov (1929–2012). Purjetaja. 1950. aastate lõpp – 1960. aastate algus. Õli. Tiit Pruuli kogu Andres Tolts (1949–2014). Tuul. 1983. Õli. Tiit Pruuli kogu Tiit Pääsuke (1941). Läänemere pildid III. 1995. Akrüül, õli. Tiit Pruuli kogu 1 / 11Kaljo Põllu (1934–2010). Tahtepingutus. 2003. Õli. Tiit Pruuli kogu Tõnis Laanemaa (1937). Tallinna kalasadam. 1965. Tempera, guašš. Tiit Pruuli kogu August Künnapu (1978). Oktoober. 2018. Akrüül. Tiit Pruuli kogu Amandus Adamson (1855–1929). Aurulaev tormisel merel. 1900–1910 (?). Õli. Tiit Pruuli kogu Eerik Haamer (1908–1994). Portugali rannik. 1961–1962 (?). Õli. Tiit Pruuli kogu Aili Vint (1941). Pärast tormi. 1984. Õli. Tiit Pruuli kogu Uno Roosvalt (1941). Viinistu motiivid. 2013. Õli, akrüül. Tiit Pruuli kogu Boris Ottenberg (1891–1946). Puri. 1946. Õli. Tiit Pruuli kogu Nikolai Kormašov (1929–2012). Purjetaja. 1950. aastate lõpp – 1960. aastate algus. Õli. Tiit Pruuli kogu Andres Tolts (1949–2014). Tuul. 1983. Õli. Tiit Pruuli kogu Tiit Pääsuke (1941). Läänemere pildid III. 1995. Akrüül, õli. Tiit Pruuli kogu
Seotud sündmused

Mereteemaliste maalide uurimine arendab kunsti kirjeldamise oskust ja tõstab huvi looduskeskkonna vastu.

Muuseumitunni eesmärk on Johannes Mikkeli kunstikogu vahendusel uurida ajaloosündmuste, kunsti, lugude ja väärtuste vahelisi seoseid.

Muuseumitunni eesmärk on uurida lähemalt nii igapäevaseid kui ka unustuse hõlma vajunud lauanõusid ning tutvustada portselanist valmistatud esemete põnevat maailma.

Muuseumitunni eesmärgiks on tutvustada Mikkeli muuseumi graafika kogust Jacques Callot’ pilte commedia dell’arte tegelastega ja avastada Itaalia rahvateatrimaailma.

Muuseumitunni eesmärgiks on tutvustada Mikkeli muuseumi hiina kunsti püsiväljapanekut ja avastada hiina kultuuri pikaajalist traditsioone.

Muuseumitunni eesmärgiks on tutvustada Delfti linnast pärit sini-valget fajanssi ja uut maalikunsti suunda.

Muuseumitunni eesmärgiks on tutvustada Mikkeli muuseumi rikkalikku Meisseni portselani püsiväljapanekut ja avastada pisiplastika maailma läbi muinasjuttu.
Purjed heisata! Tiit Pruuli kunstikogu 20.05.2023 – 15.10.2023

Kirgliku reisi- ja meremehena on Tiit Pruuli kogu keskmes klassikaline meremaal ning inimese ja mere kohtumisest kõnelevad motiivid. Näitus teeb läbilõike meremaalist Eestis 19. sajandi lõpust kuni tänapäevani. Pruuli kogu jõuab suurema avalikkuse ette esimest korda.
Seotud sündmused

Mereteemaliste maalide uurimine arendab kunsti kirjeldamise oskust ja tõstab huvi looduskeskkonna vastu.

Muuseumitunni eesmärk on Johannes Mikkeli kunstikogu vahendusel uurida ajaloosündmuste, kunsti, lugude ja väärtuste vahelisi seoseid.

Muuseumitunni eesmärk on uurida lähemalt nii igapäevaseid kui ka unustuse hõlma vajunud lauanõusid ning tutvustada portselanist valmistatud esemete põnevat maailma.

Muuseumitunni eesmärgiks on tutvustada Mikkeli muuseumi graafika kogust Jacques Callot’ pilte commedia dell’arte tegelastega ja avastada Itaalia rahvateatrimaailma.

Muuseumitunni eesmärgiks on tutvustada Mikkeli muuseumi hiina kunsti püsiväljapanekut ja avastada hiina kultuuri pikaajalist traditsioone.

Muuseumitunni eesmärgiks on tutvustada Delfti linnast pärit sini-valget fajanssi ja uut maalikunsti suunda.

Muuseumitunni eesmärgiks on tutvustada Mikkeli muuseumi rikkalikku Meisseni portselani püsiväljapanekut ja avastada pisiplastika maailma läbi muinasjuttu.
Purjed heisata! Tiit Pruuli kunstikogu 20.05.2023 – 15.10.2023

Kirgliku reisi- ja meremehena on Tiit Pruuli kogu keskmes klassikaline meremaal ning inimese ja mere kohtumisest kõnelevad motiivid. Näitus teeb läbilõike meremaalist Eestis 19. sajandi lõpust kuni tänapäevani. Pruuli kogu jõuab suurema avalikkuse ette esimest korda.