Tagasi kalendrisse

Alfred Rõude. Missiooniga kollektsionäär

Alfred Rõude. Missiooniga kollektsionäär

Aeg: 31.08.19–01.03.20  10:00–18:00
Asukoht: Mikkeli muuseum

„Mina usun, et igal inimesel on oma missioon“

Nende sõnade autori, 20. sajandi esimese poole eesti ühe suurima kunstikoguja Alfred Rõude (1896–1968) missiooniks elus oli koguda Eesti kaasaegse ja väiksemas mahus ka varasema, sh baltisaksa kunsti paremikku. Tänu erudeeritusele ja heale maitsele valis ta oma erakordselt rikkalikku kollektsiooni tähtteoseid, kuid täiendas oma kogu ka rohkete visandite ja etüüdidega, mis aitavad mõista loomeprotsessi. Ühtaegu toetasid tema ostud ja tellimused kunstnikke majanduslikult. Eriti tähtis oli tema roll suurima eesti graafiku Eduard Wiiralti toetamisel ja pärandi säilimisel.

Alfred Rõudet võib nimetada ka kunstiteoste päästjaks, sest ta otsis ja leidis neid autorite kunagistest elukohtadest. Vaid tänu sellele on praeguseni alles mitmed Eduard Wiiralti ja Konrad Mäe varased meistriteosed ning näited 20. sajandi algul noorelt surnud kunstnike loomingust. Peale selle oli Rõude Wiiralti teoste tutvustaja ja levitaja Eestis – ta organiseeris kolm suurt Eduard Wiiralti isikunäitust Tallinnas, Tartus ja Helsingis. Kunstikogumist alustas Rõude 1926. aastal Tartus, jätkates seda hiljem Tallinnas. Tema lemmikkunstnik oli Eduard Wiiralt, kellelt ta kogus kõike – tähtteostest juhujoonistusteni tikutopsidel. Väga hindas ta ka oma sõbra Andrus Johani loomingut, samuti Konrad Mäe, Kristjan ja Paul Raua, Aleksander Vardi, Ado Vabbe, Paul Burmani, Jaan Grünbergi, Oskar Hoffmanni ja Jaan Koorti töid. Eelnimetatute kõrval koondas ta oma kogusse näiteid ka teiste eesti maalijate ja graafikute loomingu paremikust. Omaette teemana tõusevad Rõude kollektsioonis esile 20. sajandi alguse rahvusromantiline suund, sõjajärgne graafika ja eksliibrised. Samuti leidus tema kogus veidi Vene ja Lääne-Euroopa autorite töid. Lisaks talletas ta kunstnike kirju ja vanu fotosid ning nende kõrval ka raamatuid, millest vanimad pärinevad 16. sajandist.

Kogu oma olemuse võttis ta ise kokku nii: „Minu sisemisest ilumeelest ja päritud kunstiarmastusest võrsunud kunstikogu ei kõnele selle omaniku jõukusest, vaid püsivast tahtest ja energilisest püüdlikkusest ning suurest armastusest ja huvist eesti kujutava kunsti vastu.“ Sellele sekundeerib hinnaline raamatukogu, ühtlasi on ta säilitanud kultuurilooliselt huvitavaid kunstnike kirju, dokumente ja fotosid. Kõik see kinnitab, et Alfred Rõude täitis oma missiooni hiilgavalt.

Alates 1979. aastast kuulub Rõude kogu enamik, üle 12 000 teose (sh üle 2800 estambi ja joonistuse Eduard Wiiraltilt) Eesti Kunstimuuseumile ning praegu Kumu kunstimuuseumi Eesti kunsti püsiväljapanekus ligi paarkümmend tema kollektsioonist pärinevat teost. Kahjuks on kunagise legendaarse kunstikoguja nimi aga avalikkusele nüüdisajal peaaegu tundmatu.

Käesolev näitus ja Alfred Rõude isikuarhiivi materjale koondav raamat on oluline osa Eesti Kunstimuuseumi 100. aastapäevale pühendatud programmist, sest juubeliaasta raames on muuseumikogude ajalugu võetud üheks tähtsamaks fookusteemaks. Eelmised Alfred Rõude kogu tutvustavad näitused toimusid aastatel 1967–1996. Nüüd, pärast rohkem kui kahtkümmet aastat saame tutvustada seda erilist kollektsionääri Mikkeli muuseumis, millel on samuti selge missioon – uurida ja tutvustada kunstikollektsionääre ning nende rolli kunstielus ja -ajaloos.

Kuraator: Anu Allikvee
Kujundajad: Mari Kurismaa, Mari Kaljuste

Richard Kaljo. Eksliibris „Alfred Rõude kogust“. 1963. Eesti Kunstimuuseum